2015 suvi

Teravmäed / Suur avastusretk maailma lõpus maal ja merel


Reisi kestus: 6 päeva
Reisi tüüp: merematk jahiga, kombineerituna maaleminekutega asustamata piirkondades ja asulates
Reisijaid: 4-5 (teatud tingimustel 6)


Reis viib Teramägede fjordidesse, kuhu pääsebki vaid veesõidukiga. Meie alusteks on Van De Stadt`i 29-jalane tugev terasjaht ja kummipaat, millega saame teostada maaleminekuid kohtades, kus jahiga randuda pole võimalik.

Reis koosneb 4-päevasest, ligi 300 km laevareisist Teravmägede suurimas fjordis Isfjord ja sellega külgnevates fjordides Peamised vaatamisväärsused on suured ja võimsad liustikud, linnuasumid, mahajäätud asulad: eesotsas maailmakuulsa ja õudse lähiminevikuga kummituslinnaga Pyramiden. Külastame ka Vene Föderatsioonile kuuluvat ja toimivat uhke nimega asulat Barentsburg. Loomulikult seisab ees ka tutvumine maailma kõige põhjapoolsema aastaringselt toimiva linna Longyearbyeniga.
PS! Kui Neptun tahab, näeme oma teekonnal ka vaalu.

Hind 1290 eurot


Hinnas sisaldub:
* Transfeer lennujaamast ja hiljem tagasi lennujaama.
* 5 päeva ekskursiooni nii merel kui maal.
* Söögid kogu reisi vältel, välja arvatud asulates (Barentsburg ja Longyearbyen).
* Hotell Longyearbyenis.
* SAR-kindlustus (Teravmägede kohalik päästeoperatsiooni kindlustus).
* SAT-telefoni kasutamine kogu laevareisi vältel (vastavalt kehtivale SAT-teenuse pakkuja hinnakirjale).
* Suurte kogemustega ja relvastatud reisijuht ja reisijuhi abiline.

Hinnas ei sisaldu:
Isiklikud reisikindlustused.

PS! Kogu grupi (minimaalselt 4 inimest) broneerinud seltskonnale soodus 10%.

Anna endast märku mad@madexpress.net või helista 505 7985

Retke plaan

1. päev
Saabumine Longyearbyenisse.
Sõidame lennujaamast sadamasse ja seame end jahil sisse. Seejärel liigume linna. Linnas on soovitatav külastada kohalikku muuseumi, kust saab hea ülevaate Teravmägede kujunemisest, ajaloost, florast/faunast jne. See aitab retkel olles paremini mõista antud piirkonna eripärasid.

2. päev
Mereretk Pyramidenisse ja suure Nordenskjöldi liustiku juurde
Hommikusöök jahil, täpne ülevaade eelseisvast, varustuse kontroll, turvaloeng. Seejärel lahkume Longyearbyenist. Purjetame Tempelfjordeni looduslikku sadamasse, kus läheme kummipaadiga maale ja sööme lõunat. Selle koha kohta on öeldud – looduslik supelrand kõige ehedamal kujul. Paraku ei luba kliima seda sihtotstarbeliselt kasutada, vähemalt enamikul meist :) Kes aga leiab eneses julgust jääsupluseks – palun väga, see on sobiv koht!
Jalutame pisut ringi ja jätkame sõitu Pyramidenisse. Enne sõidame suure merre ulatuva Nordenskjöldi liustiku juurde. Tegu on tõeliselt võimsa liustikuga. Vaatame hiiglast ohutust kaugusest. Seejärel sõidame üle fjordi Pyramidenisse, kus teeme põhjaliku ekskursiooni.
Tänaseks hüljatud Pyramiden asutati 1910 rootslaste poolt ja müüdi 1927. aastal Venemaale. Pyramiden on oma nime saanud püramiidikujulise mäe järgi asula kõrval. Asustus ulatus kunagi ligi 1000 inimeseni, kuid asula hüljati 10. jaanuaril 1998. aastal, kui Longyerbyeni lähedal toimus 141 ohvriga lennukatastroof. 29. augustil 1996. aastal pidi lend nr 2801 Moskvast Longyearbyenisse tooma vahetusmeeskonnad Pyramidenisse ja Barentsburgi, kuid tugevas udus kaldus lennuk kursilt kõrvale ja põrkas Longyearbyenist 14 km kirdes vastu mäekülge. Hukkusid kõik pardalolijad. Pärast lennukatastroofi otsustati Pyramidenist loobuda. Tänaseks on Pyramiden üks tuntud „kummituslinnadest“ maailmas.

Mida saab näha?
Erinevalt paljudest hüljatud linnadest maailmas, pole Pyramidenit praktiliselt üldse rüüstatud.
Säilinud on kõik nii nagu oleks lahkutud eile. Kõikidesse lukustamata majadesse on lubatud sisse minna. Need, mis on lukus, on seda ainult turvakaalutlustel, sest osa maju on lagunemisohtlikud.
Huvitav on fakt, et tänu stabiilsele kliimale võivad peamised ehitised Pyramidenis veel püsti püsida kuni 500 aastat.
Pyramidenis asub ka maailma kõige põhjapoolsem Lenini monument.
Pärast ekskursiooni ööbime Pyramideni sadamas jahil.

3. päev
Sõidame Barentsburgi
Hommikul alustame mõistlikul ajal tagasiretke lõuna poole. Seekord võtame kursi Barentsburgile. Sinna sõidame mööda Isfjordi põhjakülge. Teele jääb paljugi huvitavat. Kui Neptun tahab, näeme oma retkel ka vaalu. Õhtuks jõuame Barentsburgi, venelaste asulasse Teravmägedel. Asulas on umbes 500 elanikku, valdavalt venelased ja ukrainlased. Peamine tegevusala on söekaevandamine. Arendatakse ka turismi. Asula varustamine toidu ja esmatarbekaupadega toimub Venemaalt.
Barentsburg rajati 1920ndatel hollandlaste kaevandusasulana. Asula sai nime Willem Barentsi järgi, kes avastas 1596. aastal Teravmäed. 1932. aastal müüdi asula Nõukogude Liidule. Söekaevandamisega hakkas tegelema firma Arktikugol. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist vähenes rahastamine ja asula elanike arv kahanes märgatavalt. 1990-ndatel elas seal 1100–1450 inimest. Tänapäeval, nagu eelpool mainitud, alla 500.
Barentsburgis asub Venemaa konsulaat, mis on maailma põhjapoolseim diplomaatiline esindus.
Mida vaadata Barentsburgis?
Väike puukabel, mis rajati 1996. aastal, kui toimus 141 ohvriga lennukatastroof. Lennuk, mis toimetas Pyramidenisse (tänaseks hüljatud kaevandusasula) ja Barentsburgi uut vahetust, kaldus tihedas udus kursilt kõrvale ning põrkas vastu mäge. Ellujäänuid polnud.
Lenini mälestusmärk. See on põhjapoolt vaatatuna teine Lenini mälestusmärk maailmas. Esimene asub hüljatud Pyramidenis. See mälestusmärk on tänini külastajate hulgas väga populaarne.
Muuseum Pomor. Ohtralt jääkaru ja muude elajate topiseid ning erinevaid fossiile, kaasa arvatud dinosauruste jalajälgedega jne. Üllatavalt heal tasemel muuseum.
Kõikvõimalikud loosungid majadel, mis on ajaloost tuttavad ka eestlastele ja mõjuvad tänapäeval üpris koomilistena.
Õhtu veedame ehedas vene kõrtsus, kus on muuhulgas ka sõna otses mõttes maailma kõige põhjapoolsem pruulikoda!
Ööbime sadamas jahil.

4. päev
Öö muuseumis
Hommikul lahkume Barentsburgist. Sealt võtame kursi Esmarki liustikule. Pärast liustikku võtame taas suuna Isfjordi lõunakaldale ja maabume Colesbukta lahes. Sealt leiame eest, nagu Teravmägedel kombeks, jälle mahajäetud asula, kuid seekord läheme muuseumi! Nimelt on sealkandis Vene maadeuuria Vladimir Rusanovi majamuuseum, mis on ehitatud aastal 1912! Tõsi, algselt mitte muuseumina. Täna on majamuuseum igaühe poolt vabalt kasutatav ja seal tohib ööbida. Seega veedamegi öö muuseumis.

5. päev
Tagasi Longyearbyeni
Ärkame, millal ärkame. Käime ümbruskonnas ringi. Vaadata on seal kandis piisavalt. Põnevamad paigad on kivisöe veoks ehitatud raudteed, mis on ehitatud maa peale ja kaetud seejärel varjestusega. Neid tunneleid on palju säilinud. Lisaks erinevad hüljatud ehitised ja ka väike mahajäetud kalmistu.
Päeva õhtuks jõuame tagasi Longyearbyenisse, kus ööbime hotellis.

6. päev
Matk Longyearbyeni ümbruses
Matk või õigemini päevane jalutuskäik algab hommikul kell 9 asulast ja kestab ca 8h.
Riietuda on mõistlik vastavalt hetke ilmale ja võtta kaasa väike seljakott, kuhu panna väike riidevaru juhuks, kui ilm vahepeal muutub. Lisaks tuleks kaasa võtta ka joogivett.
Matka alguses liigume mööda Longyearbyeni orgu oru lõpus oleva liustikni. Grupijuht räägib lähemalt liustikest ja kõigest nendega seonduvast. Seejärel teeme tõusu platoole, mis lahutab Karuorgu ja Longyearbyeni orgu. See on hea koht, kust näeb ülevaatlikult kogu Longyearbyenit. Edasi minnes jääb teele sattelliitsidekeskus ja meteroloogiajaam. Jõudes platoo Isfjordeni poolsesse serva, avaneb muljetavaldav vaade fjordile ja üle fjordi paistvale Nanseni ja Bore liustikele. Samas lähedal asub ka kuulus „viimsepäeva seemnepank“, mida saab näha paraku vaid väljastpoolt.
Nimelt ehitati 2007. aastal Teravmägedele seemnepank juhuks, kui peaks juhtuma mingisugune üleilmaline katastroof ja planeedilt hävinema taimestik. Asukohaks valiti just Teravmäed tänu oma eraldatusele praktiliselt 1000 kilomeetri kaugusel lähimast tõsiseltvõetavast inimasustusest. Seemnepank ise asub 120 meetri sügavusel mäe sees ja merepinnast 130 meetri kõrgusel, et seda ei ohustaks meri isegi juhul, kui kogu igijää peaks planeedilt sulama. Samuti sobis koht oma madala tektoonilise aktiivsuse pärast. Seemneid hoitakse ideaalsetes tingimustes -18 kraadi juures, mis tagab nende säilimise tuhandeid aastaid. Isegi juhul, kui elektroonikasüsteemid alt veavad ja temperatuur tõuseb oma normaalse -3 kraadini, peaksid seemned säilima ikkagi tuhat aastat. Huvitav on ka fakt, et seemnete hoiustamine on hoiustajale tasuta. Tänaseks on hoiustatud ligi pool miljonit seemet.

Pärast kõiki neid elamusi laskume mäest alla, kus ootab mikrobuss, mis viib meid tagasi asulasse.
Peaaegu 100% kindlusega võib öelda, et matkal näeb põtru ja üpriski lähedalt.Väga suure tõenäoususega näeb ka polaarrebast. Lisaks tekitavad elevust küllaltki agressiivsed tiirud.
Valdavalt kasvavad Teravmägedel erinevad samblad ja samblikud. Esineb ka rohtu. Selle taimestiku nappuse korvavad küllaga tõeliselt minatuursed aga kaunid arktilised lilled, mida esmapilgul ei pruugigi tähele panna. Tihtilugu tuleb laskuda põlvili, et seda habrast ilu näha.
Pärastlõunal jõuame tagasi asulasse ja seal hakkame teostama programmi „vaba kava“:)
Öö hotellis.

7. päev
Kojusõit
Tagasilend vastavalt lennugraafikule.

Kontakteeru
Nimi
E-mail
Telefon
Küsimus