Teravmäed

Asukoht
Norrast mööda Põhja-Jäämerd purjetades või üle lennates u 900 km põhja poole jääv Eestist poolteist korda suurem saarestik. Täpsemalt 74° - 81° N (põhjalaiust) ja 10° - 35° E (idapikkust).

Pealinn
Longyearbyen ehk maailma üks põhjapoolsemaid inimasulaid, kust pooluseni on vaid tühised 1000 km. Tegu on Norra administratiivkeskusega Teravmägedel, kus asuvad Teravmägede omavalitsusasutus ja kuberner. Longyearbyen tekkis kaevandusasulana, kuid praegu töötab seal kunagisest 7 kaevandusest vaid üks, mis varustab kohalikku elektrijaama ning üha enam on tähtsust omandanud turism.

Aja- ja nimelugu
Kuigi norrakad panid saarestikule silma peale juba 12. sajandil, sai ristiisaks ning paberitega avastajaks hollandlane William Barents, kes aastal 1596 Indiat otsides kirjutas logiraamatusse ajaloolised read: „Nägime suurt ja mägist saart. Teravate mäetippude tõttu ristisime selle Teravmägedeks.“ Oleks Barents viitsinud süveneda, kannaks saarestik tõenäoliselt nime Nürimäed, sest teravusest on asi kaugel. Tegu on juba väga vanade mägedega. Kaartidelt leiab saarestiku järgmiste nimede alt: Teravmäed, Svalbard, Spitzbergen.

Kõrgeim tipp
Newtontoppen 1717 m

Kellele kuulub
Tegu on Norra haldusterritooriumiga, kus kõigil 1920. a Pariisi lepinguga ühinenud riikidel, ka Eestil, on võrdne õigus arendada majandustegevust. Enne lepingut olid Teravmäed eikellegimaa, kus oli hea salaja ning avalikult ohjeldamatult vaalasid ja muid polaarelukaid küttida. Nüüd on sellega õnneks lõpp ning piirkond looduskaitse all.

Polaaröö ja -päev
Polaarpäike tõuseb unustamatu vaatepildina 20. aprillil ning särab kuni 23. augustini. Siis alustab päike loojumist ning on täielikult kadunud 14. novembrist 29. jaanuarini.

Kliima
Tänu soojale Golfi hoovusele on kliima õige mõnus. Keskmine temperatuur jaanuaris
-16 °C ning juulis 6 °C. Sageli puhuvad tuuled muudavad temperatuuri kraadiklaasi näidust jahedamaks.

Elanikond
Ca 2500 inimest, mis varieerub aastaaja lõikes tugevasti (talvel ca 1000 in)
Loomastik: Näha saab kõikvõimalike polaarelukaid, nagu põhjapõdrad, polaarrebased, morsad, hülged ja vaalad. Kui hästi või halvasti läheb, saab näha ka jääkaru (suvel ilmselt mitte).

Taimestik
Põhiliselt samblikud ja mõned lilled. Poole meetri sügavuselt algab igikelts, mis ka suvel üles ei sula. Igatahes pole siin ühtegi puud, mille otsa karu eest pakku ronida.

Raha
Norra kroon, ka Vene asunduses Barensburgis. Longyearbyenis toimivad ka enamus pangakaarte.

Hinnad
Kuna tegu on maksuvaba piirkonnaga, siis on kaubad kauplustes üsna odavad kaasa arvatud söök-jook. Restoranid/baarid on kallimad kui Eestis, aga kõvasti odavamad kui Norras.

Viisa
Pole vaja.


LONGYEARBYEN
Teravmägedele saabudes maandutakse Longyearbyenis, Norra administratiivkeskuses Teravmägedel, kus asuvad Teravmägede omavalitsusasutused ja kuberner. Longyearbyen, Norra keskus Teravmägedel, tekkis kaevandusasulana, kuid praegu töötab seal kunagisest 7 kaevandusest vaid üks, mis varustab kohalikku elektrijaama ning üha enam on tähtsust omandanud turism. Longyearbyenis on oma väiksusest hoolimata olemas kõik turistide teenindamiseks ja nende heaoluks vajalik, kaasa arvatud restoranid, baarid, ööklubi ja isegi Radissoni hotell.
Longyearbyenis on ka tasemel maaligalerii ja väga hea Teravmägede muuseum. Lisaks lennuväljale on asulas jahisadam, kus võib kohata mitmete eri liikide lipu all sõitvaid jahte ning kus korraldatakse ka lõbusõite turistidele.

BARENTSBURG
Teiseks suuremaks keskuseks on venelaste kaevandusasula Barentsburg, mis asub sarnaselt Longyearbyenile Isfjordi lõunakaldal. Kui Longyearbyenis on tehtud kõik turistide teenindamiseks, siis Barentsburgis - mis on iseenesest suurem ja 60-ndate aastate stiilis ehitatud linna tüüpi asula - ei ole selleks tehtud midagi. Asulas on postkontor, kust saab saata kirja või kaarti - ja see ongi praktiliselt kõik. Maksevahendiks kõlbavad Norra kroonid. Puudub kauplus; lepingu alusel töötavaid vene kaevureid viiakse eelregistreerimisel nimekirjade alusel Longyearbyeni sisseoste tegema. Söökla töötab ainult kohalikele ja talongide alusel. Siiski, üks kehvapoolne baar eksisteerib seal ka, kus on muuhulgas sõna otses mõttes maailma kõige põhjapoolsem pruulikoda!
Küll on asulas Pomoori muuseum, kus on palju huvitavaid eksponaate Arktika ja Teravmägede uurimise kohta. Lisaks kaevandusega seotud personalile on Barentsburgis ka Vene Teaduste Akadeemia filiaal, kus teatud osa aastast töötavad mitmed Arktika-uurimise korüfeed, nagu liustiku-uurija prof. Jevgeni Singer (tema "Külmade randade maa" on ka eesti keeles ilmunud), arheoloog prof. Valeri Starkov, dr. Aleksei Besnossov jt.


MILLEKS SINNA IKKAGI MINNAKSE?
Kindlasti on kaalukeeleks koha eksootilisus - ikkagi päris Arktika, põhjapooluseni jääb ainult veidi rohkem kui kiviga visata. Nii et fakt iseenesest, et nii kaugel on käidud. Aga veel? Keegi on selle formuleerinud nii: Teravmägede võlu seisneb selles, et seal mitte midagi ei ole :)

MIDA SEAL EI OLE?
Puid ei ole, põõsaid ei ole, rohtu on napilt, lilled on mikroskoopilised (aga ilusad), teid samahästi kui ei ole, sildu ei ole, sääski ei ole (liiga külm), suvel ei ole ööd (polaarpäev) ja talvel ei ole päeva. Vargaid ega röövleid ka pole. Isegi AIDS`i pole (CIA andmetel AIDSi-vaba piirkond:). Ei ole paljutki, millega oled kodus või ka teistes maades harjunud. Näiteks inimesi väljaspool asulat.

MIDA NÄEB?
Polaarpäev suvel. Mäed (absoluutkõrgused pole küll kuigi suured, aga harjad on kohati järsud ja teravatipulised). Kivid, kaljud ja sood. Liustikud ja moreen. Lumenõlvad ja jäätunud järved. Jõed ja jõekesed. Põdrad (täiesti eriline Teravmägede liik) ja põdrasarved - igale matkajale oma põdrasarv koju kaasa! Linnud ja linnulaadad - kui teada, kust neid leida. Ilusad kivid, mida seljakotti lisaks toppida. Tuul. Udu ja seenevihm (seevastu harva tugevat vihma). 24 h madalalt paistev päike. Vaated üle fjordi paistvatele kaugetele teravatele mägedele. Võimsad jääliustikud. Merel vaalad, rannikul vaalaluud. Looduse vaheldusrikkust: kuigi seal "mitte midagi ei ole", on see mitteolemine igas kohas ja sopis erinev.


»»»

»»»
2015 suvi

»»»